Esmaspäeva hommikul kell 9 oli kokku lepitud kohtumine Micheliga Jussieu pargis/väljakul. Targemate õpetuse järgi olin ~15 minti varem kohal, sain paar minti oodata ja juba tuli ka Michel ning hõikas "kukuuu!". See kool.. Nojah, see on ÜÜÜÜRATU! Täiega palju maju ja väga paljude juures toimub alles remont (ning nagu ma täna Christophe-ilt teada sain, siis ka keemiahoone kolib 2015 aastal uuemasse majja). Igatahes,
bâtiment F on meie hoone. Esmamuljel näeb pisut räsitud välja, aga esimene mõte oli, et okei, äkki on petlik mulje. Ei, ka sisemus tundub vanem kui meie oma Looduteaduste maja. Igatahes, eile tutvustati mind igasugustele inimestele igasugustel korrustel (jep, nende korruste süsteem on kahtlane - meie jaoks 5s korrus on nende jaoks 4s) ja kõik mulle küll meelde ei jäänud. Labor, kus ma tööle hakkan, erineb päris tugevalt meie omast. Nimelt, labori peale on ÜKS tõmbekapp. Mina oma ahnuses olen harjunud sellega, et saan ikka töötada tõmbekapi all, kas või jagades, aga ikkagi kapis. Pluss see kapp näeb välja nagu see oleks puidust! Nojah, ja siis veel need lauad. Okei, tööpinda on, aga pind on kaetud plaatidega, mis näevad välja nagu vannitoaplaadid. Ka pisut harjumatu. Asju, mis on teistmoodi, on veel suht palju, aga need on väga mitmete lugejate jaoks täiesti tundmatud ja võõrad keemiaasjad, nii et üldsuse huvides ma neid siin hetkel ei puuduta.
Sain eile ka kohvikukaardi tehtud - paned järjest raha peale ja iga päev kui sööma lähed, maksad 3,15 € ja saad selle eest megasuure hunniku süüa + ise valid, mida tahad ja igasugused magustoidud ja asjad käivad ka asja juurde. Märksa parem süsteem kui Eestis! Täna valisin ainult pisut vale kellaaja (12.30) ja siis oli liiga palju inimesi, aga õnneks läks ikka ainult pool tundi kokku. Eile oli üldse pisut rohkem ootamist ja passimist kui mulle oleks meeldinud. Pidin mingeid artikleid lugema ja kellegi töö kokkuvõtet ka (mis muidugi oli prantsusekeelne) ja nii ma siis olingi õhtul kella 6ni seal. Nende tööpäev kestabki ~6ni, nii et tuleb ära harjuda.
Täna hommikul seletas Jamal mulle natuke kuidas nende NMR ja IR töötavad. Endal tuleb suht palju õppida, kuna mul ju pole veel NMR-kursust olnud, aga eks läbi kogemuse õpibki kõige paremini. Õnneks saab Jamaliga inglise keeles rääkida. Täna tõmbas tuju päeva lõpus natuke ära see, et Michel suht kogu aeg prantsuse keeles rääkis. Ma saan aru, et ma muud moodi ei õpi, aga alguses on ju ikka natuke hirmutav ja eriti raske on mu jaoks keemiakeel, kuna mina olen ju ainult mingit algelist tere-kuidas-läheb-suhtlust õppinud. Pärast sain sissepääsuvõtme ehk siis kiipkaardi kätte. Selle jaoks pidime eile muidugi mingi taotluse täitma, prantslaste tavaline bürokraatia.
Mis siis veel.. Hmm.. Eile pärast lõunat juba üritas mingi pikajuukseline karamellipoiss minuga juttu teha, aga kui ma talle ruttu vastasin, et ma prantsuse keelt ei räägi, taganes ta väga kiiresti. Hea nipp!
Peaaegu nädal on siin oldud, nii et teen siia ka väikese nimekirja asjadest, mis ma omal käel ära olen õppinud. Ära KUNAGI lahku kodust ilma vihmavarjuta. Iga hetk võib sadama hakata kahjuks.
Metroo on ülimugav liikumisvahend ja seal hakkamasaamine on lihtne, jälgi ainult silte ja suundasid.
Ükskõik, mis veini sa poest ostad, see on ikka hea! Jne. Kunagi teen siia ka terve pika listi.
Panen siis paar pilti siia-
 |
| kooli aknast paistab Notre Dame |
 |
| prantsuse klaviatuur. Jälgi tähtede ja märkide paigutust! |
 |
| laud esimesel päeval |
 |
| minu kodu-kaar |
