suur seiklus: Päevad 70-85 ehk palju polegi enam jäänud.

Viimanse kirjutamise ajal olin veel Caenis, aga nüüd olen juba peaaegu nädalakese Pariisis tagasi olnud ja olgem ausad, iga natukese aja tagant armun Pariisi jälle uuesti. Täna õhtul oli näiteks taas see hetk, kus ma mõtlesin, et siin on ikka tõsiselt imeline ja ilus!
Aga jätkame siis sealt, kus pooleli jäi.. Niisiis, teine pool Caenis viibimisest möödus suhteliselt kiiresti - olin juba sealsesse laborisse ja rütmi sisse elanud ja juba oligi aeg varsti lahkuda. Viimase (ehk siis tervelt teise) sealveedetud nädalavahetuse veetsin taaskord mööda linna ringi kolades - seekordseks sihtmärgiks oli Abbaye-aux-Dames. Seal oli tõsiselt ilus, kuidagi teistsugune olek kohe - rahulikum, mitte väga üle pakutud sisustuse ja vitraažidega jne. Kuna aga vihma sadas, siis tol päeval väga pikka teekonda ette ei võtnud. Pühapäeval külastasin taaskord seda supermõnusat turgu, ostsin sealt paar kohalikku asja kaasa (Calvados!) ning siirdusin "ühikasse" tagasi. Õhtul käisin veel Herouville St-Clairi ja Caeni vahel jalutamas, just siis kui pimedaks läks ja kõik tuled põlesid. Siis oli vaade küll päris hea!
Viimane töönädal möödus mõnusalt, sain oma asjad tehtud, neljapäeval pakkisin oma asjad kokku, reede hommikul andsin toa üle, vedasin oma kohvri laborisse, pakkisin seal oma asjad kokku ja võtsin vajalikud proovid kaasa ja reede õhtul asusingi tagasi Pariisi poole teele. Sõit läks kuidagi eriti ruttu (tegelikult kestis 2 tundi).
Jube hea tunne oli Pariisi tagasi jõuda. Kõik oli nii kodune ja hea - kenad inimesed, kes pakuvad, et tassivad mu kohvri trepist üles ja teada-tuntud kohad ja teed ja muidugi need eriti nunnud jõulutulukesed, mis igal pool juba üleval on! Ma sel aastal jälle jumaldan jõule!
Laupäeval sai mu väike tibu juba tervelt 3-aastaseks. Aeg läheb tõesti ruttu! Üritan talle ikka võimalikult hea tädi olla ja skaibin temaga, mis siis, et tema vahepeal otsustab, et mängib parem oma asjadega või vaatab multikaid (fui, muumid!). Igastahes, nädalavahetuse veetsin oma pingelangust välja magades (mul vist on mingi talveuni peal) ja Champs-Elysee jõuluturul käisin ka.
Pariisi töönädal algas pisut kurva tõdemisega (otse loomulikult selle peale, et inimesed küsisid), et mul on siin jäänud ainult kolm nädalat (millest üks on praeguseks hetkeks peaaegu läbi ka juba). Ägedaid hetki oli veel. Ütleme lihtsalt nii, et nüüd mul kummitab veel väga tükk aega ühest kõige nunnumast filmist ("Love actually") pärit laul "All I want for Christmas is you".
Teisipäeva õhtul käisin Virgel töö juures külas, nii kurb oli ära tulla teades, et ei näe teda nüüd väga pikka aega.
Eile ja täna aga olime Ulvikaga kultuursed. Eile kolasime kaks tundi mööda Louvre'it ringi. See tähendas rohkem küll seda, et me niisama jalutasime ringi ja jutustasime ja aeg-ajalt vaatasime kunsti ka. Üks asi oli seal küll, mis minus natukene kõhedust tekitas - päris reaalne muumia! Kõik need õudukad, mis ma oma elu jooksul näinud olen, andsid väga head eeldused selleks, et ma tükk aega vaatasin ja mõtlesin, et nonii, millal see tüüp nüüd püsti tõuseb ja mulle "boo!" teeb. Täna piirdusime pooleteise tunniga Orsay muuseumis ja see oli juba pisut põnevam kui Louvre. Jäägem kultuurseteks.
Pilte ka siia, nii nagu ikka.